Kohtumine Tähekiirega

Valge Tähekiire seiklused

Täna, 5. tunni ajal, käis meil külas Valge Tähekiir ja tema tore peremees Marko Kaldur. 1. – 4. klassi lapsed olid väga elevil tulevast vestlusest. Valge Tähekiir on tõukoer, täpsemalt samojeedi koer. Tema karv on hästi kohev valge ja helendab kuuvalguse käes. Tähekiir on saanud endale ka teise nime Kummitus, sest kord pimedas pargialuses oli ta ehmatanud inimest, kes karjus kõva häälega KUMMITUS. Nii vähemalt koera peremees meile selgitas. Kohe kui vahvat karvakera märkasime oli koer meie juures. Küll nuuskis ja uuris, mis me temast tahame. Teisalt oli Valge Tähekiir väga hästi õpetatud, sest peremeest ta kuulas väga hästi. Meie Valget Tähekiirt kutsus peremees laisaks kelgukoeraks, sest tema pigem uhkustas endaga kelgu eesotsas, aga vedada ei viitsinud. Laste suure küsimise peale saime teada, et samojeedi koerad on väga targad. Ega siis iga koer peale õuna näppamist kausist pane oma mängupalli õuna asemele. Valgele Tähekiirele meeldib väga ujumine, aga öeldes sõna „pesemine“ tahaks ta vaid põgeneda. Vot selline vahva tegelane see Valge Tähekiir on. Peale toredat jutuajamist ja küsimuste küsimist saime teha Valge Tähekiirega pilti ja küsida autogramme Marko Kaldurilt. Lastele väga meeldis ja osad lapsed lubasid koju minna ning sellise koera endale kohe kindlasti võtta.

Õpetaja Mailis Mõttus